New Orleans

Nagu eelmises postituses sai mainitud, semestri keskel on vahekontrollide aeg. Nagu eelmises postituses ei saanud mainitud, semestri keskel on ka fall-break. Meie puhul see tähendas vaba neljapäeva ja reedet.

Ja neljapäeva me kasutasime selleks, et sõita New Orleans-i.

Ilm hakkab siin elamiskõlblikuks muutuma. Päike ei kõrvta nii hullusti, õhuniiskus kindlasti väiksem, puhub leebe tuul. Ühesõnaga, see aspekt oli reisi jaoks ideaalne.

Me elame Pontchartrain jäve põhjakaldal ja peame kasutama maailma pikima silda kohale sõitmiseks. Pool tundi sõidame Mandeville-nimelist linna.

Tavaline pilt tavalisel maanteel

Mandeville ise on juba huvitav linn. Kunagi see oli suvilate piirkond New Orleans-i rikkuritel. Sellest ajast jäi palju ilusaid maju. Aga kuna piirkonnas esineb paljju üleujutusi – tuul pressib järvest vesi välja – siis paljud majad on tõstetud üks korrus ülespoole. Seda tehakse tungraudade abil ja all keegi ei ela vaid reeglina tehakse garaaž.

Üks nendest majadest. Kõrval kasvab tamm ja tamme peal ripub hispaania samblik

Veel üks vana maja

Üksildane jalgrattur. Päris haruldane nähtus siin

Siin on hästi näha, et esimene korrus kumab läbi

Ja siin ka

Osa maju jäi ühekorruseliseks. Paljudes on nüüd restoranid ja kovikud. Imelik, nad peavad ju ujuma mitu korda aastas

Sild kaugelt nähtuna. Üsna igav kuju

Sild on tasule, hetkel sõiduauto maksab $5 sularahas või $3 transponderiga

Läheneme sillale

Esimesed meetrid sillal

Lõpuni on jäänud

Jäänud on natukene vähem

Ja veel vähem

OK, aitab

Sild läheb peaaegu otse. Sõita on igav

Kiirusepiirand päeval. Ees on näha lahtikäiv osa laevade pääsmiseks

Kiirisepiirand öösel. Kõik mäletavad, et jutt käib maamiilides?

Sild lõpeb…

Algab ummik

Tee kulgeb estakaadil. Paremal ja vasakul juba linn.

Selline

Ja ka selline

Ühesõnaga, sillalt mahasõit ja parkla otsimine võttis sama palju aega kui kogu eelmine reis kokku. Siis hakkas vanem osa linnast.

Sõidu ajal kiiresti pildistan

Jaa filmin lühikest tänavalõiku

Linnas tegutseb jalgrattarent. Ei tundu eriti populaarne

Jätsime auto parklasse (loomulikult tasulisse) ja läksime jälgsi edasi.

See on Prantsuse kvartall. Majad on pärit XIX sajandi keskelt. Stiil on sarnane, aga kõik majad natukene erinevad. Palju valatuid või sepistatuid detaile.

Rõdude all on hea jalutada varjus

Jõudsime Prantsuse turule

Turistid ja suveniirid

Kohvikud

Turust on jäänud ainult nimi

Alligaator pulga peal. Ma ei julgenud proovida

Läbi turu kõndisime Mississippi kaldale.

Põhimõtteliselt see on 100 km sadamaid

Sisse mahuvad ka suured laevad

This slideshow requires JavaScript.

Samal ajal õhus tiirutas IIMS-aegne lennuk. C-47 vist

Linnas tegutseb tramm, sõidavad sellega peamiselt turistid

Keha kinnitasime turismimagnetis nimega Cafe du Monde. Sellliseid kohvikuid on n[[d terve kett, aga just see oli esimene.

Tahvel vasakul tuletab meelde linna päritolu

Menüü väga lihtne

Ainukene roog on kandiline ja ilma auguta sõõrik. Peal sõrmepaksune tuhksuhkru kiht

Kõik on värkse, aga mingit erilist maitset pole

Tundub, et postitus läheb liiga suureks, pean jagama seda kaheks. Järgmises osas Prantsuse kvartali tänavad ja jazz!