CARIS ja HYPACK

Uus semester algas  lambist neljapäeval. Nüüd on ailnult 5 õppeainet (varem oli 6), aga rohkem väliharjutusi. Nendest kirjutan siis kui nad saabuvad, praegu aga tarkvarast.

CARIS ja HYPACK on kõige kuulsamad tarkvaraarendajad hüdrograafia valskonnas. 5 päeva meil kulus selleks et tutvuda CARIS HIPS & SIPS-iga ja 4 – HYPACK-iga. Kokku 9 päeva järjekordes toas ilma akendeta. Instruktorid oid erinevad ja lähenemine kõsimusele ka.

CARIS lähetas kohale suhteliselt noore spetsialisti, kes väga hästi tundis programmi tööpõhimõtet ja koos kellega tegime palju ülesandeid. Abiks oli u 500 lk paksune õpik? käsiraamat? – pole oluline. Tarkvara ise näeb kaasaegne välja – pehmed nuppude kontuurid jms. Instrumendid erinevate andmete töötlemiseks: singlebeam, multibeam, side scan, water column. Meeldis see, et just sai ise palju teha, aga tahaks rohkem.

img_20190111_092856CARIS-es vrakki töötlemine, kus mängus just water column andmed

HYPACK instruktoril oli erinev lähemine. Tema seletas kõik aknad detailideni välja ja ühe korra tegime ülesanne koos. Rääkis palju näiteid oma rikkalikust tööst. Aga võib olla oli liiga detailne (15 min rääkida GPS vigade tekkepõhjustest!) ja sellepärast rääkis veidi kiirustades. Siin ka tahaks rohkem praktiseerida. Tarkvaraaknad näevad vananenud välja, nii nagu kasutaks WindowsMe. Side scan-i sellega ei töötle, muud asjad ikka. Kõik materjalid olid mälipulgal, mida tohtis endale jätta. Selline kirss $1000 tordil.

img_20190118_095857Andmetöötlus ühe monitoriga on paras piin

Veel HYPACK-mehel oli kaasas üks vinge seade ja ta tõi meid vee peale ka. Mulle jättis see kõik müügitöö mulje.

Seade oli skaneeriv laser, kaldajoone ja -rajatiste kaardistamiseks. Kõik on väga mugavalt monteeritud ühe liista peal ja paigaldatav minutitega.img_20190116_125138Tööasend. Mõlemas otsas GPS antenn, õhes otsas laser, keskel kohvris toide, switch, kõikumise mõõtja

img_20190115_153749Kohvri sisu suuremalt. Kõik karbid on poltidega kinni, juhtmed korrastatud

img_20190115_135229Laser võib “tulistada” 2, 4, 8 või 16 kiirt. Paigaldatud 45-kraadise nurga all et paremini võtaks vertikaalseid pindu (postid, seinad)

img_20190116_150503Samasugune seade paadi küljes. Pange tähele, kuidas erineb GPS antennide paigaldus

img_20190116_153537Mõõdistamise ajal tuleb selline pilt, kus all on sügavusandmed ja küljepeal kallas. Põhimõtteliselt, keerates sonari kalda poole võib saavutada seda, et pilt on peaaegu seamless s.t. sügavusandmed ja topograafia puutuvad kokku

img_20190116_153542Seda roostes mahutit on näha ka eelmisel pildil

img_20190116_161211Või nt hästi tuntud I-10 maanteesild reaalelus

img_20190116_161526Ja mõõdistatud/skaneeritud

img_20190116_154027Sonariks meil oli paljudele tuntud Reson 7125. Sellega kaasnes üks naljakas lugu

Paadis me käisime neljas grupis. Mina sattusin viimasesse. Kohapeal instruktor hakkas kurtma, et täna mõõdistus ei lähe üldse hästi, sest tracker ei tööta ja mõõtma peab 256 kiirega. Sellepeale mina küsisin “Aga kas seadmed on ikka sees?” ja panin linnukesed vajaliku kohtadesse. Sellest piisas, et järgmisel hommikul klassi ees mind nimetati “sonari eksperdiks”.

img_20190116_165121Kaater oli teine, mitte varasem paadike. Sellest mõni järgmine kord

Terve mõõdistuse ajal kõrval hulpisid NAVY SEALS, kes lennutasin drooni ja tulistasid kuulipildusjast paukmoonaga. Stennis on üks imelik koht

Nagu ma alguses ütlesin, esimesed loengud olid neljapäeval, kohe reedel on GPS-teemaline väliharjutus. Sellepärast ka mul praegu aknalaua peal kaks vastuvõtjat ja arvuti salvestab koordinaadid mõlemast. Aga andmeid on vaja tunni jagu, siin ka aeg postituse kirjutamiseks.

dscn5150

Leave a comment