Mõõdistuslaeva koordinaatsüsteemi määramine

Mul on olemas hea vabandus, miks vahepeal usi postitusi ei olnud. Lihtsalt käesoleva ettevalmistamine kestis nii kaua.

See oli pikk ülesanne. Meil oli laev, hunnik sonareid, GPS-e, kõikumisandurid ja lõpmatu hulk kaableid.

Siin on umbes 1/3 kogu kraamist

Me pidime:

1. Kokku panema ja käivitama kaks sonari komplekti (andur, kõikumisandur, GPS ja kõik, mis neid ühendab) töökojas laua peal.
2. Kui eelmises punktis kõik toimis, siis paigaldama kõik see laeva peale. Ja loomulikult nii, et laeva peal ka töötaks.
3. Ära mõõtma ja välja arvutama kõik offsetid
4. Sisestama 3. punktis saadud numbrid tarkvarasse ja minema mõõtma

Alustasime korraliku plaaniga klassiruumis

Kõik mõõteristad olid kastides riiulite peal. Sellepärast tuli alustada täiesti nullist.

Kinnituse lahtikeeramine selleks et puhastada

Samal ajal kui ühed mutreid keerasid, teised asusid arvutite kallale

Nagu kõik loomulikult teavad, kaasaegset sonarit ei tohi käividada õhus. Kui veekogu pole käepärast, võib kasutada suure vanni

GPS antennid pidime viima õue

Nii näeb välja üks töötav süsteem. Jah, ma tean et juhtmed võiksid korralikum olla

Siin esimene samm lõppeb ja algab teine. Arvutikastid viiakse laeva, sinna lähevad ka GPS vastuvõtjad ja kõikumisandur. Et elu keerilisemaks teha, meil on kaks sonarit, aga üks IMU (Internal Motion Unit). Tema andmeid tuleb jagada mõlemale arvutile.

Andur läheb kõigepealt jala külge

Ja siis jalg paadi külge

Jala kinnitus lähemalt. Võimaldab keerata jalg ülesõitudeks “puhkeasendisse”

Juhtmed viiakase korralikult läbi, et kuskil ei segaks

Kui kõik seadmed olid oma kohtadele kinnitatud ja ühendatud, tegime proovisõitu GPS-i testimiseks.

Paadisõit kuival maal

Samm 2 valmis, tegime paisi ja jatkasime järgmisel päeval.

3. samm oli kõige pikem. Tulles kohale 8:30ks ja alustades mõõtmisi kell 9, saime valmis peale 15. Peamine, et enne pimedust.

Siin pildile on joonistatud kõik mõõteseadmed, koordinaatide alguspunkt, referentspunktid ja tahhümeetri asukohad laeva ümber

Jeremy põlvitab prismaga alguspunkti kohal

Kõigepealt lõime laeva ümber kohaliku koordinaatsüsteemi. Selleks kinnitasime seinadele/postidele reeperid. See koordinaatsüsteem on vajalik selleks, et jätkata tööd järgmisel päeval või kui mõni kolmjalg liigub paigast ära, siis saab seda süsteemi tagasi siduda.

Käru laevaga on tõstetud tungraudade peale, et seisaks kindlalt paigal

Mõõtmine kulges väga rutiinselt ja punkte oli palju: mõlemas pardas üle kümme, kaks ahtris, siis antennid katusel, 4 pinkti iga jala küljes ja kümnekond igal sonaril. x2 sest kaks võtet ju!

Iga sinine kleeps tähendab ühe punkti mida mõõta

Alguses mõtlesime, et sonaril piisab kahest punktis, aga pidime neid juurde tekitama

Siin hetkel mõõdetakse prismat laeva tekil, paremal on näha üks tahhümeetri asukohtadest

Sellest tekil olevast kolmjalalt me hiljem mõõtsime punktid laeva sees.

Kõige keerulisem koht – kõikumisandur laeva sees. Kasutatakse väikest prismat, üritades hoida seda võimalikult vertikaalselt

Samm 3,5 valmis, jätkasime arvuti taga. Tahhümeetrilt eksportisime punktifail ja SC4W tarkvara arvutas meile punktide koordinaadid meetrites, kuus märki peale koma. Siin oli kekv see, et litsent on ainult üks ja valdav enamus ei saanud ise programmi kasutada, vaid pidid lepima valmisnumbritega. Pole hullu, saan seda teha kui valmistame paati suveprojektiks.

Aga kolmas punkt valmis, läksime koos paadiga välja.

Nii sõitsime umbes 70km. Hästi on näha sonarijalg transpordiasendis

Tol päeval oli väga udune ja imelik kuidas me üldse välja läksime. Sellepärast see osa suurt huvi endast ei kujuta. Niipalju andmeid saime küll, et kinnitada offsettide õigsust.